Tead, mis? Täna on sul hea päev!
CompActi Oravakesel on täna hea tuju ning ta jagab sulle mitmeid häid nippe. Tänu Oravakese nippidele saad sa veelgi targemaks ning õigesti tegutsedes vähendad ka oma süsinikujalajälge!
Kujutle, et sa oled uhiuue jalgratta ja elektriauto omanik. Kumma sa valiksid, et igapäevaselt tööle sõita?
Vaatame kiirelt üle paar huvitavat fakti. Kuigi nii jalgratas kui ka elektriauto võivad tunduda keskkonnasõbraliku valikuna, on mõlemal omad plussid ja miinused. Kuna kumbki sõiduvahend kasutamisel kuigi palju heitgaase ei tekita, siis on nende sõiduvahendite võrdlemine huvitav väljakutse.
Alustame algusest ehk vaatleme kummagi tootmise protsessi. Elektriautode tootmise suurim osa ökoloogilisest jalajäljest tuleneb akude tootmisest1. Jalgratta puhul on selleks jalgrattaraam. Enamik uusi jalgrattaid on tänapäeval valmistatud mitte enam alumiiniumist vaid süsinikkiust. See muudab need kergemaks ja aerodünaamilisemaks. Samas ei ole süsinikkiudude kasutamine keskkonnasäästlik2, 3.
Samas kujutleme, et elad oma töökohast 5 km kaugusel ja sõidad iga päev rattaga tööle. See teeb iga päev 10 km edasi-tagasi. Kui sa sõidad rattaga 1500 kilomeetrit autosõidu asemel, siis oledki tasa teinud süsiniku jalajälje, mis kulub jalgratta tootmiseks. Natuke matemaatikat ja leiame, et pool aastat rattasõitu tööle teebki pea poolteist tuhat kilomeetrit! Autode tootmiseks kulub muidugi palju rohkem ressursse ainuüksi nende suuruse pärast. Seepärast läheb ka kauem aega, et nende asendamine end ära tasuks.
Kas oled jõudnud järge pidada? Tore! Liigume teemani, mis annab sulle energiat, et üleüldse ratta selga istuda ja tööle vändata. Vaatame üht osa menüüst, näiteks piima.
Nüüdseks on paljudes poodides müügil suur hulk erinevaid piimasid ja piimajooke, näiteks lehma-, kaera-, soja- ja mandlipiim. Aga millisel neist on kõige väiksem süsiniku jalajälg? Maa-ala kasutamise osas on halvim lehmapiim, kasutades lausa nelja ruutkilomeetrit, et toota 250 ml piima – see kulub peamiselt lehmade söötmiseks ja kasvatamiseks. Mandlipiima puhul sõltub jalajälg suuresti maa-alast, kus puid kasvatatakse. Soja- ja kaerapiima tootmiseks kulub kõige väiksem maa-ala. Samas soja kasvatamine on seotud metsade raiega.4
Vaadeldes teist aspekti ehk veekasutust ühe klaasi piima kohta, siis lehmapiim võtab jälle esikoha lausa uskumatuna näiva 120 liitri suuruse veekuluga! Mandlipiim saab teise koha, kasutades 70 liitrit vett, samas kaera- ja sojapiima tootmiseks kulub kõigest 10 liitrit vett. Toitainete seisukohalt on mandlipiimas kõige vähem kasulikke lisaaineid, lehmapiimas aga kõige rohkem (sisaldades ka looduslikku D-vitamiini). Kaerapiimas on palju häid rasvu ning sojapiim jääb teiste piimajookide võrdluses kuskile keskele.
Tänase võrdluse tulemusena on saanud esikoha jalgrattasõit ning kaerapiim! Rattasõit on hea mõte ning kui tahad tööl veelgi värskem välja näha, siis võid kaaluda spordisärgi kandmist. Kui töö juures või lõunapausil külastatavas kohvikus veel taimset piima ei pakuta, siis palu see võimalusel sortimenti lisada. Kui soovid veel huvitavaid teadmisi, mida igapäevaselt tööl või kodus rakendada, siis uuri lähemalt www.compact.eco või kirjuta meile [email protected]!
